Bearaš ja fuolahus

Gii sáhttá oažžut ovdagihtii doarjjamávssu?

Mánáin geat leat vuollel 18 jagi ja eai oro ovttas goappeš váhnemiiguin lea dábálaččat riekti oažžut ovdagihtii doarjjamávssu. Dat gii duođai fuolaha máná, sáhttá ohcat ja oažžut ovdagihtii doarjjamávssu máksojuvvot alccesis.Ovdagihtii doarjjamáksu ii addojuvvo mánáid ovddas geat orrot biebmoruovttus dahje mánáidsuodjalusásahusas, dahje man nu earáládje ožžot veahki almmolašvuođas.

Mánná galgá dábálaččat orrut ja leat Norggas. Máná meroštalat orrume Norggas jus son lea leamašan dahje galgá orrut Norggas eanet go 12 mánu.  Jus vissis eavttuid lea deavdán, de mánná sáhttá bisuhit ovdagihtii doarjjamávssu  jus son eanemusat lea olgoriikkas guhtta mánu. EEŠ-njuolggadusat mielddisbuktet ahte mánáin, geat orrot eará EEŠ-riikkas go Norggas, sáhttá leat riekti ovdagihtii doarjjamáksui. Dát guoská jus ovdamearkka dihte nubbi váhnen bargá dáppe. Don sáhtát lohkat eambbo ovdagihtii doarjjamávssu birra go leat eará EEŠ-riikkas dahje fárret eará EEŠ-riikii Gaskariikkalaš vuolde olgešbealde fálus.

Eaktun jus galgá oažžut ovdagihtii doarjjamávssu lea ahte dat váhnen gii ii oro ovttas mánáin lea šiehttan dahje šiehttá dahje mearrida doarjjaga. Dát váhnen galgá máksit doarjaga NAV Bearramii.

Maid don sáhtát oažžut?

Ovdagihtii doarjjamáksu lea dárbogeahččaluvvon ja máksojuvvo aliduvvon ovdamáksun, dábálaš ovdamáksun dahje geahpiduvvon ovdamáksun. Máksomearri muddejuvvo jahkásaččat suoidnemánu 1.b.

Proseantamáksomearri mearriduvvo dan vuođul man stuora sisaboahtu dus lea, galle iežat máná dus leat báikedoalus, ja leatgo náitalan, registrerejuvvon guimmežiin, ovttasássi dahje okto fuolaheaddji.

Sisaboahtu dán oktavuođas mearkkaša du persovdnasisaboahtu (bruttosisaboahtu) ja dat oassi positiiva netto kapitálasisaboađuin mat mannet badjel 10 000 kr juohke jagi. Jus don oaččut reaidaruđa máná ovddas masa guoská, de dát rehkenasto mielde. Mánnálasáhus maid don oaččut almmolaš attusiin galgá maid rehkenastot mielde, muhto dušše dan máná ovddas geasa lasáhus guoská. Viiddiduvvon mánáidoadju ja smávvamánnalasáhus galgá maid rehkenastot mielde, muhto dat leat gitta das guđe mánnái dat guoská.

Suoidnemánu 1.b. 2012 rájes lea bajit sisaboahtorádji, mii guoská riektái oažžut aliduvvon ovdagihtii doarjjamávssu, 232 500 kruvnno. Máksomearit rivdet suoidnemánu 1.beaivvi juohke jagi.

Riekti ovdagihtii máksui ii leat fámus jus du sisaboahtu lea 320 gearde eanet go ovdagihtii doarjjamáksu.

Jus mánná orru okto dahje ovttas earáin go nuppi váhnemiin, de ii leat makkárge dárbogeahččaleapmi.

Jus mánná orru guovttesajis, de sáhttá sus leat riekti ovdagihtii doarjjamáksui goappeš váhnemiin. Eaktun lea ahte nubbi váhnen sáhttá mearridit mávssu, dahje ahte váhnemis alddis dahje nuppi váhnemis eai leat ekonomalaš návccat máksit doarjaga. Mánná sáhttá oažžut ovdagihtii mávssu gitta dan mánu rádjái go son deavdá 18 jagi jus bajábealde eavttut fal devdojuvvojit.

Mot don ozat?

Ovdagihtii doarjjamávssu ozat go deavddát ohcanblankeahta maid gávnnat Skoviid vuolde olgešbealde fálus (lea seamma blankeahtta go dalle go ozat birgendoarjaga ( - NAV 54‑00.05).

Go skovi leat válljen, de ollet skovibagadussii. Dán bagadusas galggat russestit makkár mildosiid ja dokumentašuvnnaid don galggat bidjat ohcama fárrui. Dutnje maiddái ihtá ovdasiidu. Mii bivdit du sáddet sisa dan mii ovdasiiddus namuhuvvo vai NAV sáhttá meannudit du ohcama jođánit ja beaktilit. Bija ovdasiiddu bajemussii reivves.  

Don sáhtát oažžut ovdagihtii doarjjamávssu gitta golmma mánnui maŋos dan rájes go ohcet jus devdet ovdagihtii mávssu eavttuid.  Danin berret don ohcat ovdal go golbma mánnu lea gollan dan rájes go devdet eavttuid.

Mearrádus

Don oaččut álggos dieđáhusa áššemeannudanáiggi birra. Go ášši leat gárvvisin meannudan, de oaččut čálalaš dieđu mearrádusa birra.

Dieđit daid rievdadusaid  

Jos oaččut rievdadusaid bálkkás,  bearaš dilis dahje bargo dilis, dahje áiggut leat olgoriikas, sáhttá dat addit ollu váikkuhusaid mávssus don oaččut NAV:as. Diekkár dilis de fertet don dákkaviđe dieđihit NAV- kantuvrii gos don orut.

Olggosmáksin

Du ruhta boahtá kontoi mánu maŋemus bargobeaivvi, geahčá dáppe mer utbetalingsinformasjon. Muhtin doarjagat máksojuvvojit árabut juovlamánu.

Don beasat maid geahččat olggosmávssuid dáppe Dine utbetalinger.